Põhikiri

MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit

PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühing Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit (inglise keeles: Union of the Quality of Baltic Social Services), edaspidi Liit on asutatud ja tema eesmärgiks on avalikes huvides nii Eestis kui ka väljaspool Eestit sotsiaaltööga ja hooldusteenuse osutamise ja juhtimisega tegelevate liikmete ühendamine ning sellega kaasnev mitmekülgne hooldusteenuse osutamise ja juhtimiskvaliteedi tõstmise ja parendamise ning vastavate juhtimise kvaliteedisüsteemide väljatöötamise ja arendamise alane tegevus sotsiaaltöö ja hooldusteenuse konkurentsivõime tugevdamise, arengustrateegia kujundamise ja liikmete õigusloomesse kaasamise eesmärgil sotsiaalse õigluse põhimõtete elluviimise, elukvaliteedi tõstmise ja sotsiaalse kapitali arendamise kaudu ning liikmete huvide esindamine ning muude kasumit mittetaotlevate eesmärkide saavutamine.
1.2. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi kehtivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.3. Liidu tegevus rajaneb vabatahtlikkusel, heategevusel, tema liikmete ühisel tegutsemisel, Liidu juhtorganite valitavusel ning valitud juhtorganite regulaarsel aruandlusel Liidu liikmete ees.
1.4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjas nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.
1.5. Liidu nimi on MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit.
1.6. Liidul on oma vara ja arvelduskontod.
1.7. Liidul on oma sümboolika, mille kinnitab üldkoosolek.
1.8. Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.9. Oma kohustuste täitmise eest vastutab Liit kogu oma varaga.
1.10. Liidu asukoht on Staadioni 52, Tartu.

II TEGEVUSE EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMISE VAHENDID

2.1. Liidu tegevuse eesmärk on avalikes huvides nii Eestis kui ka väljaspool Eestit sotsiaaltööga ja hooldusteenuse osutamise ja juhtimisega tegelevate liikmete ühendamine ning sellega kaasnev mitmekülgne hooldusteenuse osutamise ja juhtimiskvaliteedi tõstmise ja parendamise ning vastavate juhtimise kvaliteedisüsteemide väljatöötamise ja arendamise alane tegevus sotsiaaltöö ja hooldusteenuse konkurentsivõime tugevdamise, arengustrateegia kujundamise ja liikmete õigusloomesse kaasamise eesmärgil sotsiaalse õigluse põhimõtete elluviimise, elukvaliteedi tõstmise ja sotsiaalse kapitali arendamise kaudu ning liikmete huvide esindamine ning muude kasumit mittetaotlevate eesmärkide saavutamine.

2.2. Oma tegevuse eesmärgi saavutamiseks Liit:
2.2.1. osaleb Eesti Vabariigi sotsiaaltöö ja hooldusteenuse osutamise ja juhtimise kvaliteedipoliitika kujundamises ja hindamises ning juhtimise kvaliteedisüsteemide ja -standardite väljatöötamises, arendamises;
2.2.2. aitab kaasa sotsiaaltöö ja hooldusteenuse osutamise ja juhtimiskvaliteedi alase teadlikkuse ja  kvalifikatsiooni tõstmisele nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris;
2.2.3. osaleb Liidu põhieesmärgiga seotud koolituste ja täiendõppe läbiviimisel; 2.2.4. tutvustab ja propageerib erinevaid juhtimiskvaliteedi rakendamise meetodeid ja levitab vastavat informatsiooni;
2.2.5. esindab Liidu liikmeid Euroopa ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides;
2.2.6. organiseerib riigisisest ja rahvusvahelist koostööd sotsiaaltöö ja hooldusteenuse osutamisega tegelevate ja selle juhtimise kvaliteedi parandamisest ja arendamisest huvitatud organisatsioonide ja üksikisikutega;
2.2.7. korraldab põhieesmärgiga seotud konsultatsioone, seminare, konverentse-foorumeid, erialaseid koolitusi ja õppereise;
2.2.8. annab konsultatsioone ja eksperthinnanguid sotsiaaltöö ja hooldusteenuse osutamise juhtimiskvaliteedi, innovatsiooni ja kvaliteedisüsteemide arendamisega seotud valdkondades;
2.2.9. osaleb turu-uuringute ja analüüside ning vastavasisuliste andmebaaside koostamises ja haldamises, parimate kogemuste tutvustamise ja võrdlusanalüüsi tegemise eesmärgil;
2.2.10. algatab, juhib ja osaleb sotsiaaltöö ja hooldusteenuse osutamise ja juhtimiskvaliteedi, innovatsiooni ja kvaliteedisüsteemide arendamisega seonduvates projektides, samuti riigisiseste ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamisel;
2.2.11. esindab Liidu liikmeid vajadusel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes ning teistes organisatsioonides nii Eestis kui ka välisriikides;
2.2.12. võtab vastu kingitusi, annetusi ja muid varalisi eraldisi, teostab tehinguid Liidu kasutuses ja omandis oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab korjandusi ja muid tuluüritusi ning sõlmib sponsor- ja reklaamilepinguid.
2.3. Liit oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks võib pakkuda alljärgnevaid teenuseid:
2.3.1. reklaamiteenused;
2.3.2. rendi-, üürimis- jm vara kasutamise teenused;
2.3.3. põhieesmärgiga seotud konsultatsioonide, seminaride, konverentside-foorumite, erialaste koolituste, õppereiside ja muude ürituste korraldamine;
2.3.4. trükiste, info- ja teabematerjalide koostamine ja müük.

III LIIDU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Liidu liikmed on liikmed mittetulundusühingute seaduse mõistes.
3.2. Liidu liikmeteks võivad olla kõik ­­­­­­­­­­­ juriidilised ja füüsilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt Liidu tegevuses ning tasuvad üldkoosoleku poolt kehtestatud sisseastumis- ja liikmemaksu.
3.2.1. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada juhatusele kirjalik avaldus koos vähemalt kahe Liidu liikme soovitusega, mille kohta üldkoosolek teeb otsuse ühe kuu jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Liikmelisus jõustub üldkoosoleku otsuse järgse ühekordse sisseastumismaksu tasumisega. Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja ja korra kinnitab ühingu üldkoosolek.
3.2.2. Liidust välja astumiseks tuleb esitada ühingu üldkoosolekule kirjalik avaldus. Liidu liikme sellekohase avalduse peab üldkoosolek läbi vaatama ühe kuu jooksul avalduse esitamisest. Liidu liige loetakse lahkunuks alates sellekohase otsuse vastuvõtmise päevast Liidu üldkoosoleku poolt.
3.3. Liidu liikmel on õigus:
3.3.1. osaleda Liidu tegevuses kooskõlas tema tegevuse eesmärkide ja ülesannetega;
3.3.2. esitada Liidu organitele ettepanekuid Liidu töö parandamiseks ja arupärimisi Liidu tegevust puudutavate küsimuste kohta;
3.3.3. osaleda oma esindajate kaudu Liidu üldkoosolekul ja esitada seal ettepanekuid ja parandusi Liidu töö parandamiseks ja täiustamiseks;
3.3.4. tutvuda Liidu dokumentatsiooniga;
3.3.5. astuda Liidust välja oma vabatahtliku otsuse alusel.
3.4. Liidu liige on kohustatud:
3.4.1. tundma ja täitma Liidu põhikirja ja kodukorra nõudeid;
3.4.2. tasuma kindlaksmääratud ajal ja suuruses sisseastumis- ja liikmemaksu;
3.5. Liidu liikme võib üldkoosoleku otsusega Liidust välja arvata või tema liikmeksoleku peatada, kui:
3.5.1. tema tegevus või tegevusetus on vastuolus Liidu põhikirja või Liidu juht- ja kontrollorganite otsustega;
3.5.2. ta on mõjuva põhjuseta jätnud tähtajaks tasumata liikmemaksu.

IV LIIDU VARA JA REVIDEERIMINE

4.1. Liidu põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks arendab Liit majanduslikku tegevust.
4.2. Liidu kasum kasutatakse vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
4.3. Liit on oma vara omanik. Liidu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Liit põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.
4.4.Liidu vara moodustub:
4.4.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
4.4.2. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest, kingitustest ja muudest varalistest eraldistest;
4.4.3. riigi ja kohalike omavalitsuste toetustest ja toetustest üleriigilistelt ja kohalikelt organisatsioonidelt;
4.4.4. toetustest sihtkapitalidelt, sihtasutustelt, mittetulundusühingutelt ja välisriikide fondidelt;
4.4.5. Liidu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tuluürituste korraldamisest, sponsor- ja reklaamilepingutest, teenuste müügist, loteriidest ning muudest laekumistest;
4.4.6. muul viisil, mis ei ole vastuolus seaduse või käesoleva põhikirjaga.
4.5. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ja neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.
4.6. Liidule laekunud sihtotstarbelisi annetusi kasutatakse vastavalt annetaja soovile, kui see pole vastuolus seaduse või käesoleva põhikirjaga.
4.7. Liidu finantsmajandustegevust kontrollib revident. Revidendi valib üldkoosolek viieks aastaks. Vajadusel võib üldkoosolek määrata audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla Liidu juhatuse liige või raamatupidaja.
4.8. Liidu raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt seadusele.
4.9. Juhatus koostab majandusaasta aruande seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek ja see allkirjastatakse seaduses sätestatud korras.

V LIIDU JUHTIMINE JA KONTROLL

5.1. Liidu kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek, üldkoosoleku vahelisel ajal aga juhatus.
5.2. Üldkoosolekul võivad osaleda hääleõigusega kõik Liidu liikmed. Liidu liiget võib üldkoosolekul esindada teine liige, kellele on antud vastav lihtkirjalik volikiri. Sõnaõigusega on toetajad ja kutsutud külalised. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
5.3. Üldkoosolek majandusaasta aruande läbivaatamiseks ja kinnitamiseks kutsutakse kokku juhatuse määratud tähtajal kuue kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu. Juhatus määrab üldkoosoleku päevakorra. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab teatama ette vähemalt seitse päeva. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate võib avaldada Liidu veebileheküljel või saata liikmetele elektrooniliselt. Teates märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise aeg, koht ja päevakord.
5.4. Üldkoosolek kutsutakse Liidu juhatuse poolt kokku ka järgmistel juhtudel:
5.4.1. juhatuse enda initsiatiivil või kui seda nõuavad Liidu huvid;
5.4.2. 1/10 Liidu liikmete nõudmisel.
5.5. Üldkoosoleku kokkukutsumise nõue 1/10 Liidu liikmete poolt esitatakse kirjalikult, kus näidatakse ära üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus. Üldkoosoleku peab Liidu juhatus kokku kutsuma ühe kuu jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.
5.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik Liidu liikmeid. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik üldkoosolekul osalenud liikmed või nende esindajad. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 liikmete nõusolek. Igal Liidu liikmel on üks hääl. Liidu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja Liidu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses Liidu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.
5.7. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
5.7.1. põhikirja muutmine;
5.7.2. juhatuse liikmete arvu määramine;
5.7.3. juhatuse liikmete ja revidendi/audiitori valimine ning tagasikutsumine;
5.7.4. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Liidu esindaja määramine;
5.7.5. Liidu liikmeks vastuvõtmise ja liikmest väljaarvamise otsustamine;
5.7.6. Liidu liikme sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ning tasumise korra kehtestamine;
5.7.7. majandusaasta aruande kinnitamine;
5.7.8. sümboolika ja selle kasutamise korra kehtestamine;
5.7.9. ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
5.7.10. Liidu osalemine teistes mittetulundusühingutes ja koostööprojektides, mis väljuvad igapäeva tegevuse raamidest.
5.8. Üldkoosolekul on õigus otsustada ka muid Liidu tegevust puudutavaid küsimusi. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud Liidu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
5.9. Liidu liikmed võivad teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult (digitaalselt) kõik Liidu liikmed. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult (digitaalselt) kõik Liidu liikmed.
5.10. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib ja esindab Liitu kolme- kuni üheksaliikmeline juhatus, mis valitakse üldkoosoleku poolt viieks aastaks. Juhatuse liikmeks võib valida ka isiku, kes ei ole Liidu liige ja ei ole Eesti resident. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatuse liikmel on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille otsustab üldkoosolek. Juhatuse liikme võib igal ajal tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
5.11. Liidu juhatus:
5.11.1. kasutab ja käsutab Liidu vara käesolevas põhikirjas ja üldkoosoleku otsusega kehtestatud korras;
5.11.2. korraldab ja juhib Liidu tegevust, vajadusel võtab tööle palgalise tegevjuhi;
5.11.3. kehtestab teenuste ja kaupade müügihinnad;
5.11.4. kutsub kokku üldkoosoleku, määrab selle päevakorra, vajaliku info ja dokumendid;
5.11.5. tagab üldkoosoleku otsuste täitmise;
5.11.6. korraldab Liidu asjaajamist ja raamatupidamist;
5.11.7. lahendab muid Liidu tegevust puudutavaid küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
5.12. Liidu juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole selle liikmetest, nende hulgas juhatuse esimees, kui Liidul on üle kahe juhatuse liikme. Juhatuse koosoleku otsus vastuvõetud kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.
5.13. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda iga juhatuse liige. Kui Liidul on üle kahe juhatuse liikme, kutsub juhatuse koosoleku kokku ja seda juhatab juhatuse esimees. Juhatuse esimees peab juhatuse koosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab vähemalt kaks juhatuse liikmetest. Teade juhatuse koosoleku kokkukutsumise kohta tuleb juhatuse liikmetele väljastada vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.

VI LIIDU LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

6.1. Liit lõpetatakse:
6.1.1. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
6.1.2. muul seaduses ettenähtud alusel.
6.2. Liidu lõpetamise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
6.3. Liidu sundlõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.
6.4. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Liidu likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed. Liidu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
6.5. Kui Liit on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule Liidu pankrotiavalduse.
6.6. Liit võib ühineda teise mittetulundusühinguga. Liidu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.

Liidu põhikiri on kinnitatud 21. augustil 2012.a. sõlmitud asutamislepinguga.